A kus ma elan?

Kui olin härralt kõne saanud, lõin jälle Blocket.se lahti ja otsingud jätkusid. Seekord sain kahe päeva peale kolm korterivaatamist, millest ühe ma ära ütlesin, kuna seal oleks saanud ainult jaanuari lõpuni elada ja... Maeiviitsi. 

Esimest läksime vaatama kahe Eesti kolleegiga, kes ka parasjagu Göteborgi väisamas olid ja arvasid, et on põnev minuga kaasa tulla. Hea oli, et nad tulid, sest üks neist teadis oluliselt paremini, kuhu minema peab, kui mina. Igatahes oli korter okei, aga elamistingimused, noh, well... Tädi elab seal oma kahe lapsega, 9- ja 7-aastased (või oli 11 ja 9, kessedaenammäletab) ja oikuimitu reeglit. Näiteks ei tohi pärast kella 21 duši all käia. Või köögis for that matter. Ja mitte üht meessoost isikut ei tohi korterisse viia. Ning küüslauguga tohib süüa teha ainult nädalavahetusel, kui pererahvas ise maal (okei-okei, tädil on küüslauguallergia, selle saab andeks). Aaah, ja kokata tohtis ka ainult nädalavahetusel. Ning ennast sinna ametlikult elama registreerida ei saanud. Muidu oli päris nunnu isegi, kui kõik need reeglid maha arvestada... Mu kolleegid aga olid nii armsad, et aitasid tädile pugeda, et ikka mina selle korteri saaks ja selles osas tegid nad natuke liigagi head tööd... Tädi helistas ise lausa Skatteverketisse, et uurida, kas mul ikka on aadressi tarvis ja kas kuidagi muud moodi ei saa ja ja ja... Ja mulle helistas ka päevas mitu korda. See oli kõik väga armas, aga a bit freaky I must say. Rääkimata sellest, et saime wayyyyyy liiga palju isiklikku informatsiooni jälle. Ning kui ma põdedes talle helistama pidin, et ma ikkagi ei võta tema korterit... Siis teatas ta mulle, et ma jätaks ta numbri meelde ja juhul kui mul peaks midagi juhtuma, siis tema juurde saan ikka. Vat nii head tööd teeb kolme eestlase pugemine Rootsi daamiga...

Teist korterit pidin üksi vaatama tulema, kuna kolleegid olid teiseks õhtuks juba lahkunud. Sealgi oli üks hallipäine daam, kes tuba välja üüris oma 4-toalisest korterist. St, kolme tuba aga kaks olid juba hõivatud. Ootasin, mis ma ootasin, et ta oma reegleid letti lööma hakkaks aga mida ei tulnud, olid ulmelised reeglid! Kõik oli mõistlik. Oluliselt mõistlikum, kui esimese korteri puhul (mida ma ju ometi ka täiesti tõsiselt kaalusin). Ja korter oluliselt rohkem korras, kuigi väljaüüritav tuba pisut madalama kvaliteediga (mööbli osas just). Pole vist tarvis öelda, et ma VÄGA lootsin, et ta mind välja valib... Igatahes soovis ta enne otsustamist ka järgmine õhtu veel kellelegi korterit näidata ja lubas siis järgmisel õhtul hilja teada anda. Ma siiralt kartsin, et nüüd sinnapaika see kõik jääb, leiab kindlasti kellegi, kes sularaha kohe letti lööb ja ongi korras, aga ma sain hoopis järgmisel päeval enne lõunat (!!!) kõne, et tema ikka mõtles ja mida ta näitab enam teistele, kui tunne oli õige. Hurraa! Skoorisin korteri! Ja siis ma pidin tänase hommikuni ootama ja kartma (peaaegu ebausklikuks muutis juba, sülitasin üle õla tükkimitu korda selle aja jooksul kui Eestis olin vahepeal). A kõik läks hästi. Tõin tädile Eesti kommi ka, ta oli jube heldinud. Nii nunnu!