Lendamisest ja hirmudest

Saan ise ka aru, et päris lollakalt võib kõlada "Ma kardan lennata" inimese suust, kes viimase kuu aja jooksul on lennanud mitte rohkem ega vähem kui... Kuus korda. Vabatahtlikult (noh, niivõrd-kuivõrd). Aga nii see on. Ma kardan lennata.

Tahaks öelda, et ma hakkan sellega ära harjuma, aga tõde on seal kusagil vahepeal - õhkutõus on minu jaoks midagi nii ebaloomulikku, et ma ei harju sellega vist kunagi - hoian alati eesmisest toolist kinni ja tahaksin kõrvalistuja käest kinni haarata aga kahjuks on see alati mingi võõras mees ja nii vist ei sobi... Kui lennuk juba õhus, kujutan ette, et olen bussis ja see on täiesti okei. Maandumisega ka probleemi pole, sest siis mõtlen, et nii, nüüd oleme piisavalt madalal, et kui midagi juhtub, siis enam surma ei saa :D.

Ja kui ilm on hea, piloodid kogenud ja minu tervis hea, siis kannatan selle paar minutit ebaloomulikku olekut ja hirmu õhutõusmisel välja ja ei olegi hullu, kuid... Mind ajendas sellest kirjutama minu eilne lend Helsingist Götebori, mis oli... Õudne. Ilmastikuolud ei olnud just parimad ja seega laperdas lennuk õhkutõusmisel jõhkralt. Ausalt - jõhkralt. Kui õhus olime, oli umbes 30 minutit normaalset "bussisõidu" tunnet, kuni hakkasime maanduma ja siin oli juba kaks jama. Esiteks, kuna ma olen tõbine, siis hakkasid mu kõrvad valutama. Ja kui ma ütlen valutama, siis ma mõtlen... Valutama nii, et ma nutan. Ja lisaks see õudne laperdamine lennuki poolt. Eile tõesti mõtlesin, et miks kurat ma endaga nii teen, kui ma TEAN, et ma kardan ja ma TEAN, et mu kõrvad ei kannata tõbisena üldse lendamist, aga noh... This is life.

Ja järgmine nädal veel kaks lendu. Ja ülejärgmine veel kaks. Ja üleülejärgmine 4. Loodan, et olen vähemalt terve selleks ajaks.

Ma TEGELIKULT tahtsin kirjutada postitust sellest, kuidas siin pangad töötavad, aga küllap ma jõuan selleni ka ühel ilusal hetkel...

Praegu aga resideerun olude sunnil Helsingi külje all Vantaas juba teist nädalat ja tõenäoliselt tuleb kaks nädalat veel siia tulla. Tööd on palju, on stressirohke aga ka väga põnev.

Siis kui Göteboris veel lund polnud:

Vahepeal tegime näiteks lauamänguõhtu:





Ja KUIGI Carolina pilk viimasel pildil võiks mõrvata, oli meil tegelikult väga lõbus. True story!

Eestis käisin kah.

Värvisime väikeõega papist nukumaja:

Firma uusaastapidu Tanja Mihhailova ja Swingersiga, kus tsikid Rooside Sõjas šampat võitsid ja särgid ning ILMSELGELT oli tarvis häšštääg originalselfbillteam selfie teha:

Järgmisel hommikul käisime ühe eriti ilusa ja sõbraliku poisi kohvikus kohvi joomas:

Ja tagasi Helsingisse:

Soome mõjub rootslastele hästi

Vestlus kolleegiga:

Tema: "Oh, so you live in Gothenburg now... Aren't you bored in the weekends?"

Mina: "Why should I?"

Tema: "But there's no work in the weekends!"

*mõlemad naerame*

Mina: "Well I have managed to find some friends..."

Tema: "Oh, really? How did you do that?

Ainult Rootsis 3

Minu Rootsi kolleeg meie India konsultandile õhtusöögilauas: "Aa, sa oled taimetoitlane, jah? No siis sa võid selle kanaga klubivõileva või Caesari salati lõhega võtta."

Ainult Rootsis 2

Pilt ütleb rohkem, kui tuhat sõna. Ahjaa, täna on neljas jaanuar.

Jaaaa viimasest sissekandest on möödas peaaegu kuu aega nagu Erki mulle lahkelt meenutas. Kuna mul midagi otseselt asjalikku pole kirjutada, siis ma räägin niisama mis vahepeal toimunud on.

Kõigepealt toimus tööl ei-tea-mitmes jõulusündmus (sai jälle neid safranisaiakesi, mis maitsevad nagu aniis ja mida ma IGA kord viisakusest võtan, aga ei suuda pooltki ära süüa...). Seekord siis Lucia - neiu (peab olema võimalikult blond ja võimalikult pikkade juustega), kellel küünlad peas. Kusjuures, üritus oli kell 9 hommikul ja kuulsin kolleegide seas nurinat - miks nii hilja!! Aga muidu on kogu see ettevõtmine ääretult ilus ja tõesti tekitab pühademeeleolu. :)

Seeeejärel käisime mere ääres, Särös. Pidavat olema see koht, kus rikkad suvitamas käivad. A ilus oli küll, vaadake ise:

Ning juhtus ka väike dinner Etioopia restoranis. Kõik oli supermaitsev. Muide, need rullid seal on injera'd, etioopia leib ehk hapendatud pannkook, mille maitse algul vääääga harjumatu oli. Sellest pidi endale väikese tüki rebima, kõike seda muud mudru sinna sisse panema ja siis nõnda sööma. Näppudega otseloomulikult (varsti olen asjatundja).

Jõulumeeleolu käisime ka Lisebergi jõuluturult taga otsimas. Ei pea vist mainima, et leitud see sai:

Siis käisin kodus ka. Sain lausa 10 õnnist päeva Eestis veeta seekord ja seega oli kvaliteetaega peamiselt perega ohtralt. 

Kvaliteetaeg Väikeõega, :

kes nõudis lihapirukaid:

Tallinna kolleegidega käisime šokolaadikoolitusel:

Ehtisime kuuske, käis Jõuluvana ja tõi mõni kingitus:

Mulle näiteks tõi Jõuluvana kõige geniaalsema komplekti kohvitassidest, koorekannust ja suurest kausist. Stiilinäide kohvitassi näol siin:

Ja LAUAMÄNGU!! (väga äge teine, muide). Tegelikult tõi Jõuluvana igasugu ägedat kraami veel, aga ma ei taibanud pildistada...

Ja kui jõulud läbi, lendasin tagasi Göteborgi:

Uue aasta võtsin vastu jällegi uusmeremaalase laevas, mis suviti näeb välja selline:

Seltskond oli seekord jälle kirju, esindatud olid: Uus-Meremaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Rootsi (!!!), Kolumbia, Tuneesia, Venetsueela (okei, viimased kaks peavad end rohkem prantslasteks, aga olgu), Singapur ja... Eesti loomulikult.

Kuna mul nüüd on 4 (!!!) vaba päeva järjest olnud, siis ma otsustasin, et ei tee eriti midagi ja reaalselt puhkan. Seega ma pesin pesu, koristasin oma tuba, vaatasin ohtralt sarju, tegin päris sööki (tatraputru hakklihakastmega, nomnomnom) ja nostalgitsesin:

Lisaks väikesed jalutuskäigud mööda linna. Täna olid näiteks väljas kõikse ägedamad tänavamuusikud:

Homme tuleb jälle tööle minna, kuigi kolmapäev on jälle vaba (praise Sweden!). Hehe. :)

Tsaukapaa!
K