reede, 29. jaanuar 2016

Lendamisest ja hirmudest

Saan ise ka aru, et päris lollakalt võib kõlada "Ma kardan lennata" inimese suust, kes viimase kuu aja jooksul on lennanud mitte rohkem ega vähem kui... Kuus korda. Vabatahtlikult (noh, niivõrd-kuivõrd). Aga nii see on. Ma kardan lennata.

Tahaks öelda, et ma hakkan sellega ära harjuma, aga tõde on seal kusagil vahepeal - õhkutõus on minu jaoks midagi nii ebaloomulikku, et ma ei harju sellega vist kunagi - hoian alati eesmisest toolist kinni ja tahaksin kõrvalistuja käest kinni haarata aga kahjuks on see alati mingi võõras mees ja nii vist ei sobi... Kui lennuk juba õhus, kujutan ette, et olen bussis ja see on täiesti okei. Maandumisega ka probleemi pole, sest siis mõtlen, et nii, nüüd oleme piisavalt madalal, et kui midagi juhtub, siis enam surma ei saa :D.

Ja kui ilm on hea, piloodid kogenud ja minu tervis hea, siis kannatan selle paar minutit ebaloomulikku olekut ja hirmu õhutõusmisel välja ja ei olegi hullu, kuid... Mind ajendas sellest kirjutama minu eilne lend Helsingist Götebori, mis oli... Õudne. Ilmastikuolud ei olnud just parimad ja seega laperdas lennuk õhkutõusmisel jõhkralt. Ausalt - jõhkralt. Kui õhus olime, oli umbes 30 minutit normaalset "bussisõidu" tunnet, kuni hakkasime maanduma ja siin oli juba kaks jama. Esiteks, kuna ma olen tõbine, siis hakkasid mu kõrvad valutama. Ja kui ma ütlen valutama, siis ma mõtlen... Valutama nii, et ma nutan. Ja lisaks see õudne laperdamine lennuki poolt. Eile tõesti mõtlesin, et miks kurat ma endaga nii teen, kui ma TEAN, et ma kardan ja ma TEAN, et mu kõrvad ei kannata tõbisena üldse lendamist, aga noh... This is life.

Ja järgmine nädal veel kaks lendu. Ja ülejärgmine veel kaks. Ja üleülejärgmine 4. Loodan, et olen vähemalt terve selleks ajaks.

4 kommentaari:

  1. Seda kõrvavalu maandumisel olen isegi tundnud. Mul oli pärast põskkoopapõletikku kolm nädalat kõrv lukus ja lendama pidin ka mitu korda. Ehk siis, take it from me: varu järgmisele lennule mingeid asju, mis sind palju neelama sunnivad (lutsukommid, joogivesi vms); lisaks püüa nina lahti hoida selleks ajaks (pihusta mõnd kangemat ravimit näiteks, söö mentoolipastille vms). Ehk leevendab natukenegi... Aga loodetavasti oled varsti terve juba. :)

    VastaKustuta
  2. Mentoolikommid võivad vastikud olla, aga need aitavad kindlasti... midagi karmi ja tugevat, siis töötavad ka nohuga. Noh, ja muidugi esimese asjana võid ka teed küsida stjuardessilt, see paneb nina lörisema ja teeb natukene ruumi taaskord, et kõrvad lukust lahti läheksid. Muidu edu sulle..

    VastaKustuta
  3. Jep, varusin fishermani komme endale aga juba on parem ka õnneks, peaks ehk üle elama :)

    VastaKustuta
  4. Haha, ma teen ka alati sama, et mõtlen - see on nagu bussisõit, chill the fuck out. Ja siis rahunen.

    Kõrvavaluga olen mina maadelnud ka siis, kui mul nohu ei ole. Samamoodi pisarad voolavad. Nüüd olen viimasel kolmel lennul harrastanud seda, et võtan paar tundi enne maandumist (just maandumisel on valus, õhkutõusul pole) kaks valuvaigistit sisse ja närin nätsu. Ja ühelgi neist kolmest lennust ei ole valus olnud. Pärast esimest lendu, mil see töötas, pidasin plaani lennufirmale lausa tänukiri kirjutada :D

    VastaKustuta