Vabariigi aastapäeva eri – igatsen/ei igatse

Kui Pealik minult paar nädalat tagasi küsis, kas ma ka Eestit igatsen, siis endalegi üllatuseks oli reaktsioon: ”Not really, no.” Eile tõin kolleegidele Eesti Iseseisvuspäeva puhul Kalevi komme ja asusin tööle – ei mingit pidulikkust. Sellegipoolest mõtlesin õhtul, miks ma Pealikule nõnda vastasin, sest ma pole kunagi endas mingisugust Eesti-vastasust märganud, pigem olen see nii-heas-kui-halvas-kõigi-eeliste-ja-puudustega-kuni-surmani inimene. Aga ega ma pole kunagi varem kaugel väljamaal elanud kah, eks. A mida ma täna igatsen ja mida mitte?

Igatsen:

<3 Oma inimesi ja pudinate inimesteks kasvamise juures olemist

<3 Võimet sarkasmi mõista ja seda naljakaks pidada

<3 E-riiki, enough said

<3 Oma hubast turvalist tööpaika, kus ma teadsin, mida ma tean; kus ma teadsin, mis on mu roll; kus ma teadsin, mida minult oodatakse; kus 11-tunnised tööpäevad olid totaalne erand, mitte normaalsus

<3 Privaatsuse standardolukorraks pidamist

<3 Meessugu, kelle seas solli-armastajaid siiski vähemuses ja ei ohi, kui tööd tehes mustaks saab

<3 Looduslähedust

<3 Bullsh*ti-vähesust

Ei igatse:

L Kõnniteid, kus talvel võib halvimal juhul konte murda ja parimal juhul jääb saabastest ilma ning suvel võib kontsaplekid kõik tänavale jätta

L Igavest isiklikult võtmist kõige suhtes

L Fakti, et ma ei julgeks oma pisut-tumedama-nahavärviga peikaga Eestisse kolida, sest rassism

L Oma pangaarvet kuu lõpus (teinekord isegi alguses.....)

L Valiku limiteeritust kaubanduses – paratamatus väikese turu tõttu, tean-tean, aga siiski ei igatse

L Ühistranspordi absurdsust

L Kehva klienditeenindust

L Elektri kallidust! (ulme, Rootsis on 200-ruuduse maja elektriarve sama mis mu korteril, kus ma vaevalt elasin)

L Seda, kuidas kõiki huvitab, kellega naaber teki all nahistab aga abivajajat ei märka

Need on vaid mõned punktid – mõlemale poolele – mille kirja sain. Aga see ei tähenda, et ma Eestisse tagasi tulla ei tahaks, kui mu aasta läbi saab. Lihtsalt naudin miinuspooltest eemale saamist mõneks ajaks. 

A pitsi viina Vabariigi auks ja heeringaleiba oleks eile ikka taht!

A kuidas ma neil päevil elan?

Elan, aga mis elu see on, eks. Põhimõtteliselt võiks mu blogi "Minu Helsingiks" ümber ristida, nagu üks sõber tabavalt mainis...

Minu tavaline nädal sel aastal on välja näinud selline:

Esmaspäev: ärkan kas Tallinnas või Göteboris, pakin kiiruga kohvri, istun lennukile ja sõidan Helsingisse. Lennujaamast otse kontorisse, kiire lõuna ja tööle. Tööl umbes kella 19:00-ni, sõit hotelli, korraks üles oma tuppa, et arvuti sinna jätta ja alla restorani. Õhtusöök ja nii kiiresti kui võimalik oma tuppa tagasi ja tuttu.

Teisipäev: ärkan kell 6:45, dušš, riided, meik, kell 7:25 astun uksest välja, söön hommikust ja kohtume kolleegidega 7:45 ja liigume kontorisse, kus oleme kell 8:00 ja ees ootab palju siblimist aga ka palju istumist. 12:00 - lõuna. 14:00 - närvivapustuse äär. 14:20 - ohjeldamatu naer. 15:10 - närvivapustuse äär. 15:30 - ohjeldamatu naer. 19:30 - hotell. 19:35 - restoranis. 19:50 - esitame tellimuse. 20:50 - saame süüa. 21:30 - tuba. 21:31 - Netflix või Anna Karenina. 23:00 - tudu.

Kolmapäev: kopipeist teisipäevast

Neljapäev: kopipest teisipäevast, kuid 18:00 lennujaama, 19something lend ja koju. Kas Rootsi koju või Eesti koju, seda teab vaid taevas.

Reede: magan kauem, sest Helsingi. Seejärel tööle, koosolekud, kokkuvõtted ja kaunid vaated kontorist:

ning päeva lõpuks (17 ajal!!) saab elama hakata!


Ja mis see elamine tähendab, küsite? Ei küsi? Näitan ikka!!

Noh, näiteks saab päris toitu teha/süüa:

Või sõpradel külas käia ja laste loovust imetleda:

Ning lammastele pai teha...

Jaaaa siis Brewdog'is kaeraõlut juua:

Või hoopis UISUTAMA minna ja vähemalt 2 korda kukkuda!

Ning seejärel itaallasi oma pasta-portsude eest kiruda. "Eeeh, pasta does not count, it's a starter!" "This is fullcorn pasta, no problem, eeeh!"

Ja kriipides kohtades tuuril käia, Patarei vangla näitel:

Ning loomulikult Tallinna vanalinnas sõpsidega selfietada:

Noh, nii NÄITEKS. Mulle meeldivad nädalavahetused.

A kuidas need pangad siis töötavad?

Töötavad-töötavad. Kuidagi nad töötavad... Vahepeal ei tundunud mu seiklustel otsa ega äärt, aga õppetunnid on saadud:

1) Ära enne panka mine, kui Rootsi ID-kaarti pole

2) Ära enne Rootsi ID-kaarti tegema mine, kui sul biomeetrilist passi pole

3) Tšeki enne üle, kas sulle piisab ilma IBANita kontost

4) Kui piisab, siis mine Forexisse - ausaltka. Mul on 2956 põhjust, et seda panka armastada. Esiteks on pangakontorid umbes igal pool, need on avatud iga päev (kaasa arvatud pühad) ja tavapäevadel õhtul kella 21ni, kui tavapangad on lahti a'la 11-15 ja lõuna sellest 12-13 võimidagi. Lisaks ei maksa ülekanded midagi ja Euroopas on ATM-st raha välja võtmine tasuta. Internetipank on ka absurdselt lihtne (kuigi rootsi keeles aga palju ma ikka saada tahan, eks...). Aa, ja konto sai KOHE. Sisse logimine käib pin-kalkulaatoriga, mida ma pidevalt ära kaotan.

5) Kui ei piisa, you're screwed. Mina muidugi ei teadnud esialgu, et ei piisa ja seega tegin endale hiljem Nordea konto lisaks Forexile. Esiteks küsisid nad 28465930 küsimust selle kohta, kas ma kavatsen hakata raha üle kandma, kui jah, siis kui tihti, kui palju ja millisele kontole, kui palju ma raha sinna saama hakkan ja ja ja... Liiga palju küsimusi. Konto avamine võttis aega 2 nädalat, pärast seda saadeti pangakaart (veel 2 nädalat) ja siis millalgi kaardi kood järgi. Sisse logimiseks anti kaardilugeja, mis näeb välja selline:

Sinna tuleb oma pangakaart sisse torgata ja trükkida oma 395 koodi, mida see küsib. Muidugi tuli enne see kuidagi netipangas aktiveerida veel lisakoodiga, mis tuli ka eraldi ümbrikus postiga koju.

6) Ole valmis lugematuteks kirjadeks, mis postiga koju tulevad. Iga k*ramuse paber oma ümbrikus. Tundub, et Rootsi pangad ja muud ametiasutused ongi need, kes ei lase paberitööstusel põhja minna (tänks muidu, hehe) ega Rootsi riiklikul postil. Mulle on tulnud näiteks selline kogus kirju viimase 3 kuu jooksul ja olgu öeldud, et ma pole Eestis vist oma eluajal nii palju pabereid koju saanud:

Loomulikult on iga viimane kui paber rootsi keeles. ÕNNEKS on olemas google translate'i äpp, millega saab kirju lugeda läbi kaamera (mida ma 20 aastat tagasi teinud oleks?!).

7) Jaaaa... Et mitte liiga palju vinguda, siis on olemas ka imelihtne moodus igale poole sisse logimiseks - mobiilID, mis töötab nii, et võtad äpi telefonis lahti, trükid oma isikukoodi sellele lehele sisse, kuhu logida tahad, siis trükid oma paroolkoodi äppi ja voilaa, oled sisse logitud. See on imeline, tõesti, kuigi selle tegemine oli ka paras peavalu... :D Ma isegi ei tea lõppeks, kuidas see tehtud sai, mul oli üks sala-abiline selleks hehe :)

8) Lõpetuseks kiidan veel! Küll mitte Rootsit... Vaid Transferwise'i. Raha kandmine Eestisse on imelihtne, tuleb üle 1 päevaga (võrdluseks, Rootsi-sisene ülekanne teinekord võib isegi kuni 3 päeva võtta nagu kogenud olen) ja kulu-wise on see ca 1/10 sellest kulust, mis mul läheks kui seda pangas teeks. Brilliant!

No ei oleeeee minu päev täna mitte

ESITEKS pidin ma kell 4 hommikul ärkama aga see oli vähem või rohkem minu enda valik. TEISEKS kukkus mul telefon lennujaamas maha ja seega on mu kaunis iPhone rohkem ämblikuvõrgu kui telefoni nägu... KOLMANDAKS avastasin Helsingisse jõudes, et ma pole selleks nädalaks hotelli bookingut teinud (tere aju, mis teed, vanaks jääd või?) ning NELJANDAKS ei saa ma oma järgmise nädala lennupileteid ümber muuta ja seega tundub kõige ratsionaalsem sõita neljapäeval marsruudil Helsingi-Göteborg-Helsingi-Tallinn selle asemel, et sõita Helsingi-Tallinn. Aga nagu kolleeg välja tõi, siis see on hea viis lennupunktide teenimiseks. Ei vä J

...ja alles on lõuna!